Stig Rästa näeb krüptomaailmas tulupotentsiaali: tema värske idu lubab investoritele korralikku teenistust

March 2, 2022

Tänaseks üle kahe aasta vanune krüpto startup CoinTurtle, mille asutajate sekka kuulub Eesti muusik-laulukirjutaja Stig Rästa, pakub krüptosse investeerimiseks alternatiivset võimalust.

“Ütleme nii, et ma pole väga ammu nii excited olnud ühegi projekti pärast, nüüd, kus meil on see avalik ja saame sellest rääkida,” sõnas Stig Rästa oma startup’ist rääkides.

Tegu ei ole järjekordse investeerimisplatvormiga, pigem võrdleb Rästa oma idufirmat investeerimisfondiga, kus klientide rahaga tehakse nende eest tehinguid. Muusik ja startup’i kaasasutaja rääkis Geeniusele nii oma krüptoteekonnast kui ka sellest, millega CoinTurtle täpsemalt tegeleb.

Kuidas sa krüpto juurde jõudsid?

Mäletan hästi, kuidas üks sõber tutvustas Bitcoini, kui see maksis ikka väga vähe. Tema ostis seda juba siis ja selles suhtes on tal hästi läinud, aga mina hakkasin oluliselt hiljem tegelema. Tegin üks hetk endale konto Coinbase’i, hakkasin mingeid asju ostma ja müüsin teine hetk jälle maha, sest tundus, et hakkas langema ehk ma ei osanud hoida piisavalt kaua. See oli kuskil neli aastat tagasi.

Tänaseks tegeled krüptoga juba aktiivselt?

Selles mõttes küll, et startup tegeleb meil aktiivselt, aga põhjus, miks ma sellest teenusest huvituma hakkasin, tuligi sellest, et ma ei oska ise krüptoga aktiivselt tegutseda. Ma avastasin ise, et selleks, et olla kasumlik trader, peab sisuliselt päev otsa arvuti taga istuma ja mina isiklikult ei oska seda hästi teha. Seepärast tegimegi toote, kus keegi teine teeb seda sinu eest.

Millised mündid sul enda portfellis on?

Mul on Bitcoini, Ethereumi ja isegi vist Dogecoini ja ongi kõik. Need on kõik suhteliselt väikesed summad, mis on jäänud ajast, kui ma kõik maha müüsin. Sisuliselt ma ei oma ise mingit krüptovaluutat, sest ma ei oska pidada järge, et mida osta ja mida müüa.

Ehk sa asutasid krüpto-startup’i, aga ei oma ise krüptot.

Just, sest oma asju hoian ma enda startup’is dollarites, kus käib pendeldamine kogu aeg Bitcoini vahel. Mul pole mõtet ise krüptot omada, sest ma hoian seda enda kontol CoinTurtle’is, kus sellega automaatselt kaubeldakse. Kui palju sa isiklikult krüptot hoides oled teeninud?

Ise teenisin krüptot hoides vist mõned sajad eurod ainult. Ma kartsin, et mingi hetk langeb kõik kusagile sügavusse ja ma jään kõigest ilma, seega kui olin natukenegi plussis, siis müüsin kõik maha. Cointurtle’is on meie kasumlikkuse protsent olnud viie kuuga 25 protsenti. Meie esimene avalik trade oli 5. oktoober ja viimane lõppes 2. veebruaril. Kui samal ajal oleks investeerinud 1000 USA dollarit bitcoin’i alla, oleks alles olnud 800 dollarit. Oleks investeerinud 1000 dollarit meie platvormil, oleks see väärtus olnud 1250.

Meie veebilehel näitab viie aasta tootluseks 1300 protsenti, aga see on n-ö tagantjärgi arvutatud ehk backtest. Aga oluline on muidugi see, mida me reaalselt teeme. Esimesed ametlikud avalikud tehingud tegime oktoobri alguses ja kui nüüd sellest võtta viis aastat edasi, siis ma ei välista üldse, et see tootlus on isegi suurem.

Mis on seni sinu suurim õppetund krüptos?

Ma arvan, et suurim õppetund on see, et kui tulevad sellised uued tehnoloogilised lahendused, siis ei tasu neid karta ega võõraks jääda. Pigem vii kurssi ennast asjadega. Krüptos oli kindlasti õppetund, et oleks pidanud oluliselt varem ja oluliselt detailsemalt ennast kurssi viima. Eks see on kohati ka see õppetund, mis kõigil krüptos on, et mitte müüa.

Kui neli-viis aastat tagasi minna, siis kas sulle meenub, mis sind esialgu krüpto teema suhtes külmaks või võõraks jättis?

Ma arvan, et mulle tundus kogu see teema selline IT-meeste pärusmaa, kes ma ise pole kunagi olnud. See oli vast põhjuseks, miks mul silmad kohe põlema ei läinud. Minu jaoks oli vaja natuke muid asju juurde, et ma tegutsema hakkaksin.

Räägime CoinTurtle’ist. Saan aru, et oled üks kaasasutajatest. Kuidas sinu startup sündis?

Põhimõtteliselt on selline lugu, et üks Eesti arendaja pani kunagi kuulutuse internetti, et ta teeb ICO-d (initial coin offering ehk krüptomaailma IPO — toim.). Temaga võttis ühendust üks Kanada trader, kellel oli siis boti või algoritmi mõte peas juba mõnda aega ja kes otsiski inimest, kes teeks toote ja mingi hetk ka ICO sellele.

Ja kuna ma olin tema leitud arendajaga, kelleks oli Hans Pokmann, kunagi Garage48 raames ühe asja juba üles ehitanud, siis nägin, kui Hans pani Facebooki üles sellega seotud küsitluse. Ma jäin seda küsitlust täitma ja hakkasin talt lähemalt uurima, et millega sa tegeled. Kuna olime ühe asja juba koos teinud, siis tutvustas ta mind sellele kanadalasele ja sealt see minema läks. Kolmekesi toimetamegi.

Ja täpsemalt tegelete siis sellega, et teil on botid, kes kauplevad klientide rahaga?

Põhimõtteliselt küll. Mina nimetan seda algoritmiks endiselt, bot tundub selline liiga lihtsustatud sõna. Sisuliselt on see üks algoritm, mis kaupleb Krakeni konto peal ja hetkel ainult bitcoin’iga. Me oleme vaadanud, et kui bitcoin kõigub, siis kõiguvad ka kõik teised. Nüüd on muidugi sähvatusi siit ja sealt juurde tulnud, aga enamasti nad teevad oma tõusud ära ja jäävad siis vinduma. Meie jaoks ongi kõige ebameeldivam olukord see, kui asi on stabiilne ehk et ei toimu kõikumisi.

Lihtsustatult võib meid võrrelda investeerimisfondiga, me ise nimetamegi ennast praegu investment management company. Võtame vastu klientide raha, paneme oma kontole, kasvatame seda ja võtame selle eest teenustasu.

Mis juhtub siis, kui algoritm alt veab või bitcoin ühe päevaga 40 protsenti kukub?

Kui bitcoin peaks tõesti äkitselt kukkuma, siis selle jaoks on meil stop-loss’id paigas. Iga kord kui läheme mõnda tehingusse, siis paneme stop-loss’id paika, et kui toimub turul tohutu liikumine, siis inimene ei kaotaks raha.

Ütleme, et kui sa täna lähed 38 000 dollari pealt sisse ja loodad, et ta tõuseb 40 000-ni, aga mingi hetk langeb näiteks 30 000-ni, siis nii kiiret langust ei ole veel olnud, et see stop-loss ei jõuaks rakenduda. Sama kehtib ka juhul, kui midagi peaks platvormi endaga juhtuma. Samuti on meie põhieesmärk raha pika perioodi jooksul kasvatada. See ei ole see koht, kuhu sa paned raha sisse ja võtad kahe nädala pärast välja, vaid ikkagi pikaajaline.

Mille põhjal te otsustate, et millal osta ja müüa?

Päris täpset mudelit me ei jaga. Neid mudeleid, mille põhjal kaubelda ja mille põhjal ka algoritme tehakse, on muidugi erinevad. Meie üks tugevus on see, et meie üks kaasasutaja on väga pikaaegse kogemusega kaupleja, kes seda kõike ka ise jälgib. Algoritmi hea külg on see, et ta jätab inimemotsiooni kõrvale. Meil on korduvalt aastate jooksul olnud seda, kus me tunneme, et ei tohiks nagu nii minna, aga pärast vaatame, et algoritmil oli ikkagi õigus.

Mis on CoinTurtle’i järgmised sammud?

Esiteks meid võeti Tehnopoli kiirendisse vastu, mis oli väga hea asi. Saame sealt väga palju nõu, kuidas midagi teha.

Järgmised sammud on, ütleme nii, et kogu seadusandlik pool, kõik tehnilised nüansid korda ajada. Kasutajamugavuse poolega võib ilmselt lõpmatuseni tegeleda. Lisaks, et meie Kanadas resideeruv osanik saaks siin mugavamalt tegutseda. Ja tegelikult sammud ongi need, et saada kliente juurde ja lihtsalt kaubelda. Oktoobri alguses oli meil esimene tehing ja nüüd peamegi päriselt kauplema ja usaldust kasvatama circa poolteist aastat. Usalduse kasvatamine ongi üks meie igapäevane töö, millega kogu aeg tegelema peame.

Kuidas teil maksudega lood on? Kas praegu on krüpto maksustamine keerulisem, kui olla võiks?

Esiteks on meil ettevõtte konto ja ka need kontod, mis meie juures luuakse, on paljud ettevõtted. Selles mõttes ei ole maksude küsimus keeruline, aga see, et see raha jõuaks lõpuks krüptovaluuta hoidjateni kohale ja et riik saaks iga tehingu pealt oma osa, tundub päris raske teostada. Praegu ma saan aru, et see toimib lihtsalt usalduse peale, et iga investor raporteerib ise oma tehingud. Õigusliku poole pealt võtsime ühel hetkel appi juristi, kes ütles, et me ei tohi sõnagagi mainida seda startup’i Eestis, sest see on keelatud. Siis suhtlesin rahapesu andmebüroo ja finantsinspektsiooniga ja sain nad lõpuks ka telefoni otsa. Vahepeal oli nendega üsna raske suhelda, ilmselt neil oli väga palju tööd erinevate teenusepakkujatega . Selgus, et meile ei rakendu see nõue, kuna me pole rahakoti teenust pakkuv platvorm ja võime rahulikult tegutseda ning suhelda.

Räägime korra NFT-dest ka. Kas sa ise tegeled NFT-desse investeerimisega?

Ei tegele, sest ma ei oska, jällegi. Ma ütlen ausalt, ma olen ise müünud kuskil kümme NFT d kokku ühest laulust. Aga see on taaskord valdkond, kus ma saan aru, miks NFT võiks toimida väga hästi, aga ma ei hakka riskima nii, et ostan mingisuguse pildi ja müün maha või hoian. Mul ei ole seda kogemust ega teadmist.

Mind huvitavad NFT-d selles mõttes, et kõige huvitavamad projektid on igasugused koostööd. Minu jaoks see projekt peab olema huvitav, aga võimalikult lihtsasti arusaadav. Ma ise tahaks muusikat rohkem selle valdkonnaga siduda, aga ma ei ole seda siiani suutnud. Enda NFT ma tegin nii, et osa raha kõigilt, kes selle ostavad, panen CoinTurtle’isse kasvama, et neil poleks mitte ainult minu laulu NFT kuskil olemas, vaid nad saaksid sellest ka reaalset väärtust. Igatahes mõtlen ma selle teema peale pidevalt.

Üpris mitmete NFT projektide puhul on ilmsiks tulnud, et tegu oli sisuliselt püramiidskeemi või pesuehtsa petuskeemiga.

Ma arvan, et mingisugused asjad võivadki olla püramiidskeemid sisuliselt. See projekt NFT taga peab olema huvitav ja lihtsasti arusaadav, mitte keeruline. Näiteks Eestis oli kunagi startup, mis müüs osalusi lauludes — Fanvestor. Ma mäletan, et see mudel tundus mulle juba tollal mitte jätkusuutlik, sest vahel maksti mõne laulu osaluse eest nii palju, et ma teadsin, et see investor ei saa kunagi oma raha tagasi.

Küll aga saaks seda NFT-ga teha mõistlikult. Ütleme, et ma tean, et mul tuleb mõni uus laul välja, ja tahan teha muusikavideot, mis maksab 2000 eurot, ning ma tean, et kõikidest kohtadest kokku see laul teenib vähemalt selle summa tagasi, siis oleks okei müüa NFT näol oma õigusi sellele laulule.

Kui need arvutused on paigas ja see väärtus on õigesti arvutatud, siis ta on jätkusuutlik. Aga kui toimub selline asi, et ma müün 30 protsenti oma loost maha, igaüks andke mulle nii palju raha kui tahate, siis ei toimi see asi. Tänaseks üle kahe aasta vanune krüpto startup CoinTurtle, mille asutajate sekka kuulub Eesti muusik-laulukirjutaja Stig Rästa, pakub krüptosse investeerimiseks alternatiivset võimalust.

https://rikas.geenius.ee/eksklusiiv/stig-rasta-naeb-kruptomaailmas-tulupotentsiaali-tema-varske-idu-lubab-investoritele-korralikku-teenistust/